Teenindajate värbamiseks tuleb strateegiat muuta

Tööjõu voolavus on kaubanduses ja teeninduses alati suur. Töötajate leidmiseks ja hoidmiseks tuleb otsida üha uusi võimalusi, et inimesed püsiksid ettevõttes kauem kui aasta.

Kaubanduses käib värbamine enamjaolt üsna tavapäraste ja lihtsate kanalite kaudu nagu tööportaalid ja Facebooki grupid, sest sihtgrupp on just seal. Pärast koroonapandeemia algust on kaubandusse töötajaid leida ikkagi keerulisem kui varem. Seetõttu on hakanud esile kerkima suuremad värbamiskampaaniad nagu teevad Lidl, Mcdonalds, IKEA või Maxima. Meeskonna komplekteerimiseks tuli värbamisstrateegia täiesti ümber teha – kasutada andmebaasiotsingut ja „külmi kõnesid“, mis kaubanduses ei ole tavapärane, ning korraldada karjääripäev.

Seoses ebastabiilsusega sektoris on väga paljud inimesed liikunud muudesse valdkondadesse või läinud isegi uut ametit õppima (veel rohkem tehakse seda turismi ja toitlustuse sektoris). Samuti on noorte ehk 20-25aastaste huvi oskustöö vastu kahanenud ja soovitakse just kõrgema palgaga kontori- või kaugtööd ehk valdkonda jäävadki pigem vanuseskaala teise otsa töötajad, väga noored (suurem rotatsioon) ja paraku ka ainult vene keelt kõnelevad noored, kelle võimalused on tööturul keeleoskamatuse tõttu piiratud.

Keskmist palgaootust on keeruline välja tuua

Ilmselge on see, et kui töötajal on valida, kas asub täiskohaga tööle 1200 € brutopalgaga või 1000 € brutopalgaga, siis valib ta siiski selle esimese. Kaubanduses ei ole tööandja nõudmised kandidaatidele kõrged. Väljaõpe käib paljudes organisatsioonides kohapeal. Põhiline, et inimesel oleks tahe ja soov sellist tööd teha. Boonuseks on kindlasti erinevate võõrkeelte oskus.

Enamikel on küll ettekujutus mingisugusest palganumbrist, aga enamasti tehakse valikuid lihtsalt selle järgi, kes rohkem maksab ja kellel on paindlikumad töötingimused, kus on lihtsam töö ning paremad hüved. Näiteks jaekaubanduses oli varem kombeks teha 12-tunniseid tööpäevi, kuid nüüd on see väga paljudes kohtades juba asendanud kaheksa- või kümnetunnistega, mis annab ka kaupluses töötavale inimesele päevas rohkem vaba aega. On organisatsioone, kes on pidanud tõstma lausa kolm korda palka, et turul oma valdkonnas konkureerida ja kvalifitseeritud potentsiaalseid kandidaate tööst üldse huvituma panna.

Miks noored liiguvad?

Suuresti on kaubanduses töötamine noorte jaoks vaheetapp kooli lõpetamise ja erialasele tööle asumise vahel. Väga palju noori ehk 18-23-aastaseid on kas kutsekoolis või ülikoolis õppijad, kes tahavad lisaraha teenida. Hiljem liigutakse juba erialasele tööle. Suuresti mängib siin rolli klienditeenindaja töö iseloom – see kas sobib või ei. Paraku on just kaubanduses klienditeenindus stressirikas, kurnav ja kohati ka raske. Töö iseloom lihtsalt on teistsugune ja tihtipeale selle eest väärikat tasu ei maksta, eriti toidupoodides või elektroonikakauplustes. Kui inimesel on võimalik areneda ja edasi liikuda, siis jääb tema tööstaaž ettevõttes ka pikemaks.

Noori meelitab tööle põnev ja hea motivatsioonipakett, ägedad üritused ja paindlikus – noored, kes veel õpivad, saavad osalise koormusega töötada. Õiglane ja väärikas töötasu tehtud töö eest on samuti väga tähtis. Näiteks tootmises on organisatsioone, kes pakuvad õppivatele noortele võimalust suvel töötada. Koolinoortele on väga tore programm „IPA NOORED“. Seda korraldab organisatsioon Interconnect Product Assembly AS, mis pakub ettevõtte töötajate lastele võimaluse esimese töökogemuse saamiseks.

Rotatsioon kaubanduses oli, on ja jääb. Paraku on see kaubanduse tavapärane osa ja sinna midagi parata ei saa. On võimalik, et kui ettevõtted pakuksid paremaid palga- ja töötingimusi (ja seda mitte ainult arenemisvõimaluste näol), siis oleks n-ö tavatöötajatel ka suurem motivatsioon jääda kauemaks kui kuueks kuuks või aastaks.