Kuigi on kõlanud üleskutseid, et palganumbrid võiksid tööpakkumistes olla avalikud, siis tegelikult avalikustavad neid vaid väga vähesed ettevõtted ja asutused. Meelsamini näidatakse palga suurus välja avalikus sektoris või siis, kui tegemist on vähem tasustatud töökohtadega, kus makstakse Eesti keskmisest palgast madalamat töötasu. Spetsialistide palku hoitakse reeglina enda teada.
Põhjuseid on siin mitmeid, alates väljakujunenud tööturu traditsioonidest ja lõpetades konkurentsist tingitud umbusuga. Töövõtja jaoks teeb see olukorra keeruliseks ja ebakindlaks, sest mitte kõik ei ole võimelised valdkonna palgaandmeid registritest ning andmebaasidest koguma, analüüsima ja nendest järeldusi tegema. Nii juhtubki, et palga üle läbi rääkides on tööandjal parem positsioon ning töövõtja peab pahatihti leppima oma subjektiivselt paika pandud palganumbriga.
Värbajad saavad selles olukorras olla omalaadsed vahemehed, sest nad tunnevad tööturu olukorda ja teavad, millised on arengud erinevates valdkondades. Muuhulgas valdavad nad reaalset palgainfot, neil on otseseid kogemusi tööandjatega ja nad teavad väga hästi, kust lähevad palgaläbirääkimiste jõujooned.
Sellepärast soovitan ma tööle kandideerides CV-de saatmise kõrval konsulteerida ka kogenud värbajatega, kes on nagu isiklikud tööleidjad, kelle poole võib alati otse pöörduda, kui töökoha vahetamise mõtted peas – tulemuseks võib olla töötaja jaoks kõrgem palk ja tööandja jaoks rahulolevam ning motiveeritum tööjõud. Selle poole me kõik ju püüdleme!
Anželika Ruubel, karjäärinõustaja ja personalijuht
