Jagame Talendibaasi värbajate tähelepanekuid praegusest tööturu olukorrast, mis on muutunud väga keeruliseks ja seda mitte üksnes Eestis.
Esiteks, tänane tööturg on globaalne, seega ühest küljest oleks töötajate värbamine nagu lihtne, aga teisest küljest tuleb arvestada ülemaailmsete trendidega nii tööharjumuste kui ka -keskkonna ning -tasude osas.
Üha rohkem häid spetsialiste ei soovi siduda end töölepinguga, vaid eelistavad avada ja arendada oma ettevõtet, et selle alt teenuseid ja oskusteavet pakkuda. Uute ettevõtete asutamine tekitab tööturul omakorda konkurentsi, sest uus ettevõtja vajab kasumi teenimiseks firmasse häid spetsialiste.
Paljud oma ala asjatundjad kolivad riikidesse, kus majanduslik olukord on parem ja kus tööandja saab pakkuda rohkem töötasu ning arenguvõimalusi. Kui vaadata selles perspektiivis Eestit, siis iga aastaga kolib rohkem inimesi teistest väiksematest linnadest Tallinna ja siit omakorda hoopis teistesse riikidesse.
Samas tuleb inimesi välisriikidest tööle ka Eestisse, aga kogemus näitab, et need spetsialistid, kes tulevad välismaalt ja Eestis kohanevad, ei jää kauaks siinse tööandja juurde, kes panustab odavale tööjõule. Nad lähevad ettevõtetesse, kus pakutakse rohkem või sõidavad edasi riikidesse, kus majanduslik olukord on veelgi parem.
Seega on võõrtööjõud ajutine lahendus ja sobib olukordadeks, kui on vaja kiiresti töökohti täita või mingi ajaliselt piiratud projekti raames inimesi kaasata. Pikemas perspektiivis ei too odav tööjõud suurt kasu, sest kõrgema lisandväärtuse loomiseks puudub sel reeglina nii motivatsioon kui ka oskused.
Nii ongi, et kui ettevõtted ei panusta väljaõppesse ja töötajate motivatsiooni hoidmisse, jääb häid spetsialiste kohalikul tööturul üha vähemaks ja värbajate töö muutub keerulisemaks. Ammu enam ei piisa töötaja leidmiseks tööportaalidest, vaid otsida tuleb kõikjalt, kus potentsiaalse töötajaga kontakti on võimalik luua, alates sotsiaalmeediast ja erinevatest foorumitest kuni sõpruskondadeni välja.
Järjest rohkem otsitakse töötajaid ka välisriikidest, mis tähendab näiteks, et ka ettevõtete töökeel võib seetõttu muutuda. Eriti näeb seda IT sektoris, aga järjest rohkem ka tootmises, logistikas ja teenuste müügi valdkonnas.
Foto: Pixabay
