Kiired muutused tööturul ja ühiskonnas laiemalt on fookusesse tõstnud paindlikud lahendused nii töötajate värbamisel kui ka tööprotsesside korraldamisel. Alljärgnevs intervjuus räägib karjäärinõustaja ja personalijuht Anželika Ruubel, milliste tööturu trendidega tuleb praegu igapäevaselt kokku puutuda.
Sul on väga pikaajaline tööjõu värbamise kogemus. Kui sa võrdled koroonakriisi eelset aega praegusega, siis millised on kõige suuremad erinevused tööle pürgivate inimeste nõudmistes?
Enne kriisi olid inimesed rohkem valmis uutele töökohtadele kandideerima. Hetkel ei vahetata väga palju töökohti, kartuses, et äkki uus ettevõte pole jätkusuutlik, paneb uksed kinni ja inimene jääb tööta. Kandidaate, kes ise kandideerivad, on oluliselt vähem ja värbajad peavad väga aktiivselt sihtotsinguga tegelema ning veenma, et organisatsioon, kuhu töötajat otsitakse, on ka tulevikus olemas.
Mida teevad ettevõtted teisiti? Kas võib täheldada ka muutusi ettevõtete värbamispoliitikas?
Sihtotsing ja veelkord sihtotsing! Ettevõttel tuleb ise olla hästi aktiivne, kuna paljud otsivad töötajaid ja kandidaatidel on rohkem valikuvõimalusi.
Mis sinu arvates tööle pürgijaid praegusel ajal kõige rohkem motiveerib?
Kõige rohkem motiveerib kodukontor. Sellest ei saa üle ega ümber. Kriis on õpetanud inimesi rahulikult elama ja pigem mõtlema enda ja lähedaste tervise peale, mitte aga ületöötamisele. Inimesed on muutunud palju rahulikumaks. Loomulikult motiveerib endiselt ka palganumber ning sõbralik ja toetav kollektiiv.
Räägime palgast. Kui keeruline on värbajal kandidaadi palgasoovi tööandja pakkumisega sobitada?
Tänaseks on paljud organisatsioonid taibanud, et hea töötaja küsib ka väärilist palganumbrit. Ehk siis vastavalt kompetentsidele ja kogemusele peab olema ka palganumber vastav. Õnneks on täna paljud firmajuhid aru saanud, et kui tahad head ja kogemustega töötajat, kes kindlustab korraliku käibe, siis tuleb ka palganumbris vastu tulla. Kui juhtidele ära seletada, et miks ühel või teisel ametikohal küsivad inimesed väärilist palka, siis seda ka üldjuhul makstakse.
Küsija suu peale ei lööda, aga mis aitab tööd otsival inimesel palganumbrit õigesti sihtida?
Kindlasti peaks end rohkem kurssi viima erinevatel ametikohtadel pakutavate palkadega. Minu seisukoht on alati olnud selline, et iga inimene väärib oma kompetentsidest ja kogemustest tulenevat tasu. Ennast peab väärtustama ja küsima just sellist palganumbrit nagu sa tunned, et väärt oled. Ehk siis tuleks analüüsida, millist väärtust sa organisatsioonile lood ja kui oluline on sinu ametikoht. Mulle meeldivad need kandidaadid, kes oskavad küsida meie mõistes tavalisest kõrgemat palka ning seda ka ära selgitada miks nad seda küsivad, sest need inimesed väärtustavad end ja üldjuhul on nad ka väga head ja lojaalsed oma ala spetsialistid.
Millises vanuses inimestel on praegu kõige keerulisem leida tööd? Miks?
Ma isegi ei tooks vanust eraldi esile, sest täna ei olegi see aspekt enam väga kriitiline. Paljud organisatsioonid on aru saanud, et kõige paremini töötav kollektiiv on selline, kus on nii nooremaid, kui ka vanemaid töötajaid, kes üksteist väga hästi täiustavad. Täiustavad just selles osas, et nooremad tulevad hullult heade ideedega aga mõned ideed on tõesti nii-öelda „kosmos“ ja siis saavad vanemad töötajad oma elukogemusele toetudes anda soovitusi ja hoiatada võimalike riskide eest. Kokkuvõttes, kui saavad kokku kaks erinevat generatsiooni –innovaatilisus ja elukogemus – võib sealt kokkuvõttes sündida midagi väga head.
Millised on sinu arvates lähitulevikus kõige suuremad väljakutsed tööturul?
Lähitulevikus on kindlasti suur väljakutse värbamine. Tuleb arvestada, et enam ei tööta need võtted mis eile töötasid või isegi täna sobivad. Värbamisvaldkond on kiires muutuses ja pidevalt tuleb kasutada uusi lähenemisi. Paljud meist teavad, et kõige aktiivsem ja efektiivsem värbamine käib täna just sotsiaalmeedia kaudu. Kellelgi ei ole aega ega tahtmist lapata sadade lehtede kaupa tööpakkumiskuulutusi. Esiteks on see ajakulukas ja tihtipeale jääb kandideerimine soiku, kuna süsteemid, mille kaudu kandideeritakse, on keerukad. Tegelikult pidi juba eile mõtlema sellele, kuidas peagi tööturule siirduv põlvkond soovib sinna siseneda. Nendel on hoopis teised nägemused ja soovid tööotsingutest.
Praegu tuleb oma tööpakkumine ise viia õige sihtrühmani, kasutades sellest just õigeid kanaleid ja meetodeid. Täna töötab sotsiaalmeedia töötaja leidmisel ideaalselt, sest enamus inimesi on suure osa ajast telefonis. Siiski ei piisa sellest, et avaldan tööpakkumise sotsiaalmeedias oma lehel ja kohe saan häid kandiaate. Selleks, et sotsiaalmeedias saada häid kandidaate, tuleb kõigepealt endale sotsiaalmeedia tööriistad selgeks teha. Tuleb sihtida sobivat sihtrühma ning kui seda teha õigesti, töötab see ideaalselt. On veel palju organisatsioone, kes ei kasuta sotsiaalmeediat ja väidavad, et see ei tööta. Olen neid küsitlenud ja tegelikult on asi pigem selles, et ei ole teadmisi kuidas seda õigesti teha. Kui teha õigesti, töötab sotsiaalmeedia kõigist kõige paremini ja see ongi uue värbamismaastiku tulevik.
